Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus töötas välja ainulaadse geenitesti Fertify naise viljaka ea hindamiseks

02. august 2016

Uudse geenitestiga saab hinnata geneetiliselt suures osas ette määratud naise viljakat iga juba noortel naistel.

On teada, et Euroopa keskmine esmasünnitaja on 30-aastane, samas hakkab naise viljakus 30ndates eluaastates langema. Seega võib teave personaalse viljakuse langemise ajast aidata naistel planeerida tulevikku ja laste saamise otsuseid.

Testi aluseks on 2015. a. rahvusvahelise konsortsiumi Reprogen poolt ajakirjas Nature Genetics avaldatud uuring,  kus analüüsiti 70,000 naise andmetel individuaalsete geneetiliste markerite mõju menopausi algusajale. Fertify test kasutab umbes 800 erineva geenivariandi infot. „Reproduktiivset vananemist ehk menopausi algust mõjutab palju erinevaid geene ja ennustustäpsuse suurendamiseks vaatame võimalikult paljusid erinevaid geenivariante,“ kirjeldas testi üks Fertify loojatest Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teadur Triin Laisk-Podar.

Menopaus ei alga hetkega, vaid viljakus hakkab langema juba 10-20 aastat varem. Kuigi enamikul naistel algab menopaus 50-51 aastaselt, siis 10% naistest võib menopaus hakata juba enne 45.-dat eluaastat, äärmuslikematel juhtudel juba 20ndates.

Naised sünnivad koos kõigi munarakkudega ning neid ei teki elu jooksul juurde. Sünniaegsest kahest miljonist munarakust on viljaka ea ehk puberteedi alguseks alles jäänud umbes 400 000. Menopausi alguseks on neid alles ligikaudu 1000. 30ndates eluaastates munarakkude vähenemine hoogustub ja sellega kaasneb üsna järsk viljakuse langus. Lisaks halveneb keskkonnamõjude kumuleerumise tõttu ka munarakkude kvaliteet. Munarakkude arvu ja kvaliteeti mõjutab lisaks suitsetamine, samuti keemia- ja kiiritusravi või munasarjadel teostatud operatsioonid. Viljakust võivad vähendada ka erinevad haigused. Kui oma geneetilist tausta me muuta ei saa, saab igaüks end ise kaitsta sugulisel teel levivate haiguste eest, mis ülemistesse suguteedesse liikudes võivad kahjustada näiteks munajuhasid, mille tõttu muutub viljastumine võimatuks.

„Antud test annab juurde ühe olulise infokillu pereplaneerimiseks: kui naine teab 20-aastaselt, et tal on suur risk menopausiks enne 45.-dat eluaastat, siis arvestades menopausile eelnevat viljakuse langust on mõistlik planeerida laste saamist hiljemalt 30ndate eluaastate algusesse,“ selgitas Laisk-Podar.

Fertify eelis praeguste meetodite ees on geneetilise info robustsus ja stabiilsus. Ultraheli ja hormonaalsed testid kajastavad juba toimuma hakanud muutusi ja enamike praeguste testide puhul on oluline, et need oleksid menstruaaltsükli suhtes täpselt ajastatud. Geneetiline info on elu jooksul suhteliselt muutumatu, mis tähendab, et testi saab teha suvalisel ajahetkel. Kuna teadlased arendavad Fertify testi pidevalt edasi, siis tulevikus on testi täiustumisel võimalik konkreetse naise viljatusriski hinnangut täpsustada ja saata talle täiendavat infot ilma uut proovi võtmata. Nii annab iga testi tegija samaaegselt oma panuse Eesti teadlaste teadus- ja arendustegevusse.

Fertify test saadetakse tellijale koju postiga. Proovi andmiseks on komplektis kaks vatipulka, millega naine saab ise võtta suuõõnest proovi. Lisaks palutakse testi andjal täita küsimustik oma tervisekäitumise kohta ja saata komplekt tagasi. Analüüsi tulemused saab tellija elektroonselt.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal. Ettevõtte uurimis- ja arendustööd kaasrahastatakse perioodil 2015-2022 Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist EU48695.

Lisainformatsioon:     Triin Laisk-Podar, teadur (e-post: triin.laisk-podar@ccht.ee)