Arengusuunad 2015-2022

 

Personaalmeditsiin

Personaalmeditsiini uurimissuund tegeleb meditsiini- ja populatsioonigeneetika, bioinformaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uusimate saavutuste kombineerimisega. Selle tulemusel välja töötatud algoritmid ja otsusetoe süsteemid võimaldavad personaalsemat lähenemist komplekshaiguste ja vähkkasvajate ennetamisel, diagnoosimisel ja ravimisel.

Ravimiarendus

Ravimiarenduse uurimissuund tegeleb ravimiarendusega vähiravi ja HIV valdkonnas, samuti uudsete ravimitoomise tehnoloogiate juurutamisega. Uurimistöö keskendub muuhulgas uudse koetasandi sihitusmeetodi arendamisele, mis võimaldab ravimite suunamist vähispetsiifilise veresoonkonna kaudu just vähikoesse. Lisaks arendame molekulaartasandi sihitusmeetodit – uudseid vähiravimi-antikeha konjugaate, mis võimaldavad olemsolevaid ja uusi kemoteraapia ravimeid suunata spetsiifiliste molekulide vastu vähiraku pinnal ning samuti reguleerida nende vabanemist kindlatel tingimustel. Ravimiarenduse uurimissuund tegeleb ka HI viiruse-spetsiifiliste antikehade arendamise ja tootmisega, et kasutada neid preventiivsete tehnoloogiate ja ravimite väljatöötamiseks. Jätkame kõrgefektiivse tootmismeetodi arendamisega valguliste ravimite tootmiseks transgeense lehma piimast. Sellise meetodi abil on võimalik toota ravimeid nii diabeedi, hormonaalsete häirete, kui ka vähi ja viirushaiguste vastu.

Reproduktiivmeditsiin

Reproduktiivmeditsiini uurimissuund tegeleb nii naise reproduktiivtrakti haiguste diagnostikameetodite arendamise kui ka uudsete mitteinvasiivse sünnieelse testimise meetodite väljatöötamisega. Lisaks jätkub selles uurimissuunas inimese reproduktiivtrakti mikrofloora tasakaalustamiseks sobilike probiootiliste toodete arendustöö. Reproduktiivmeditsiini uurimissuuna alla kuulub ka töö veterinaarsete reproduktiivtehnoloogiatega.

Arengusuunad 2009-2015

Mehe ja naise viljatuse diagnostikatestide arendus

Käesolevas arengusuunas tegeletakse peamiselt naise viljatust põhjustava endometrioosi ning mehe viljatust põhjustava prostatiidi põhjuste selgitamisega. Vastavate teadusuuringute läbiviimiseks oleme saanud loa Tartu Ülikooli Eetikakomiteelt. Käivitunud on aktiivne koeproovide kogumine TÜ Kliinikumi Naistekliinikust, Elite Kliinikust ja Fertilitasest.
Tegeleme ka emaka limaskesta kvaliteedi probleemide uurimisega, tehes koostööd Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Karolinska Instituudi, Uppsala Ülikooli ja Valencia Ülikooliga. Oleme uurinud ning tuvastanud viljatutele naistele iseloomulikke geeniekspressiooni mustreid emaka limaskestas, mis võivad olla nende viljatuse põhjuseks.

Tulemused 2015. aasta jaanuari seisuga:

• On koostatud mehe viljatust põhjustavate kromosoomiaberratsioonide ja geenide mutatsioonide andmebaas ja nende alusel väljaarendatud meeste viljatuse geneetiline test. Alates 2014.a. kuulub test kommertspartner Asper Biotech AS toodete portfelli;

• Prostatiidi diagnostika testide alaprojektis on loodud autoantigeensete valkude andmebaas ja alustatud kroonilise prostatiidi ja eesnäärme vähi diagnoosimiseks immuunokiibi väljatöötamist;

• Mitteinvasiivne biomarkeritel põhinev (miRNA-d & antikehad) endometrioosi test on jõudnud valideerimisfaasi;

• Välja on arendatud geneetilised testid munarakkude reservi hindamiseks & hormonaalseks stimulatsiooniks viljatusravis. Samuti on tuvastatud endomeetriumi kvaliteedi biomarkerid (mRNAd ja miRNAd) ning välja on arendatud endomeetriumi testi prototüüp;

• On loodud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (CCHT) koeproovide biopank;

• On sisse antud kolm patenditaotlust;

• Publikatsioonide ja kraadiõppe andmed on eraldi vasakul menüüs

Inimese ja loomade reproduktiivtehnoloogiate edasiarendamine

Kaasaegne viljatuse diagnostika ja ravi võimaldavad lapsi saada ka neil paaridel, kellel see loomulikul teel ei õnnestu. Viljatusravi tulemuslikkust saaks oluliselt tõsta, täiustades munarakkude ja embrüote kehavälist kasvukeskkonda ning tehes kindlaks objektiivsed tunnused, mille alusel embrüote eluvõimet mõõta ja neist parimad siirdamiseks välja valida. Loomade aretustöös on munarakkude kehaväline viljastamine ja embrüote kasvatamine samuti väga aktuaalsed, sest võimaldavad geneetiliselt väärtuslikelt vanematelt rohkem järglasi saada.

Tulemused 2015. aasta jaanuari seisuga:

• Ülitundlikud sensorid embrüo kvaliteedi määramiseks viljatusravis on väljaarendatud ja valmis valideerimiseks;

• Välja on arendatud tehnoloogia biotehnoloogiliste ravimite tootmiseks transgeensete kloonitud veiste abil. Tehnoloogia võimaldab luua erinevaid transgeenseid embrüoid ja neid siirata. Sündinud on kaks kloonitud vasikat;

• On ettevalmistamisel transgeense looma tehnoloogia siirde projekt Vietnami;

• On sisse antud üks patenditaotlus;

• Publikatsioonide ja kraadiõppe andmed on eraldi vasakul menüüs.

Mikroökoloogilised väljavaated reproduktiivmeditsiinis

Nais- ja meessuguteede normaalne mikrofloora on reproduktiivsüsteemi oluline osa. Normaalne, loomulik mikrofloora kaitseb meid võõraste mikroobide eest ja vähendab põletike tekkimise tõenäosust. Mikroökoloogilise tasakaalu häirumisel muutub organism infektsioonidele vastuvõtlikumaks, kuid teatud mikroökoloogilisi häireid (näiteks bakteriaalset vaginoosi) seostatakse ka raseduse ja sünnitusega seonduvate probleemidega, sealhulgas enneaegse sünnituse, enneaegse lootekestade rebendi, raseduse katkemise, aga ka viljakuse languse ja kehavälise viljastamise vähese tulemuslikkusega.
Arengusuuna üheks eesmärgiks on iseloomustada mehe ja naise normaalset genitaaltrakti mikrofloorat, kasutades selleks võrdlevalt nii traditsioonilisi (mikrobioloogilistel külvidel põhinevaid) kui ka innovatiivseid molekulaargeneetilisi (metagenoomikal põhinevaid) meetodeid. Uuritakse suguteede mikrofloora muutusi erinevate mikroökoloogiliste häirete (bakteriaalne vaginoos naistel, krooniline prostatiit meestel) ja viljatuse korral.

Tulemused 2015. aasta jaanuari seisuga.

• On loodud suguteede mikroorganismide kultuurikollektsioon (CREP), milles on üle 1000 mikroorganismi tüve. CREP on üks Eesti Elektroonilise Mikroobide Andmebaasi kolmest kogust;

• Bakteriaalse vaginoosi, kandidoosi ja kuseteede põletiku raviks välja valitud probiootilised tüved on läbinud edukalt efektiivsus- ja ohutuskatsed ja veebruaris 2015 alustatakse kliiniliste katsetustega;

• Publikatsioonide ja kraadiõppe andmed on eraldi vasakul menüüs.