Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii inim- kui ka veterinaarmeditsiini alal. Ettevõtte koostööpartneriteks on nii Eesti juhtivad teadlased kui ka biotehnoloogiafirmad, samuti teadus-, meditsiini- ja arendusasutused Euroopas, Aasias ja Ameerikas.

BeReady®

Unikaalne kulutõhus geneetika test, mis hindab emaka limaskesta kvaliteeti (pesastumise test)

LOE EDASI

PGT-A/PGS

Embrüo siirdamiseelse kromosoomianalüüsiga hinnatakse embrüote kromosoomide arvu

LOE EDASI

NIPTIFY

NIPTIFY on kõige uuem ja tundlikum loote DNA sõeluuring

LOE EDASI

Uudised

Eesti mesi saab oma DNA-testi

Eesti mesinikud ja geeniteadlased alustanud mee päritolu ja ehtsust kinnitava…

Loe edasi ❯❯

Enam kui 400 lapseootel naise uurimine andis kinnitust kodumaisele loote kromosoomhaiguste testi kvaliteedile

6.11.2019 Eesti teadlased koostöös naistearstidega avaldasid ajakirjas Prenatal Diagnosis teadusartikli,…

Loe edasi ❯❯

Eesti teadlaste arendus viib tulevikus loote kromosoomhaiguste leidmise uuele tasemele

26.08.2019 Eesti bioinformaatikud koostöös geeniteadlastega töötasid välja võimeka andmeanalüüsi meetodi,…

Loe edasi ❯❯

20. oktoober 2016

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (TerviseTAK) uudne meetod GlobinLock® pälvis Rootsi Äriauhindade konkursil 2016. aasta tehnoloogilise innovatsiooni auhinna. Uudne geenitehnoloogia meetod võimaldab analüüsida vereproove senisest 30 korda  odavamalt ja 10 korda kiiremini, kui praegused turul olevad meetodid.

„Globiinilukk võimaldab kasutada vereproovidest palju enam infot. Proove on juba kogutud paljudesse geenipankadesse ja võetakse iga päev patsientidelt. Nii võib see meetod lõpptulemusena mõjutada miljonite inimeste heaolu,“ selgitas Kaarel Krjutškov, TerviseTAK-i juhtivteadur ja globiiniluku üks arendajatest.

Vereproovide analüüsi peamine takistus on punased verelibled ning globiini RNA. Kahte selleks loodud sünteetilist DNA ahelat kasutav Globiinilukk „vaigistab“ punavereliblede globiini RNA vahetult enne analüüsi tegemist. Sellega ei sega massiivne globiini RNA olemasolu edasist analüüsi ning võimaldab uute biomarkerite avastamist või jälgimist vereproovidest.

Konkureeriv globiini välja püüdmise meetod võtab aega 90 minutit. Globiiniluku meetod vajab vaid kümme minutit. Seniste meetoditega on ühe analüüsi hind vähemalt 30 eurot, kuid globiinilukuga alla ühe euro.

Ericsson Eesti juht Seth Lackman tõstis auhinda üle andes esile suurepärast teaduse ja ettevõtluse koostööd, kus valdkonna jaoks erakordselt lühikese aja ehk kahe aasta jooksul on jõutud valmis mitte ainult tehnilise lahenduse, vaid ka patendi ja kaubamärgi registreerimisega.

Ettevõtluskonkursi Rootsi Äriauhind korraldab Rootsi Ekspordi ja Investeeringute Nõukogu koostöös Rootsi Suursaatkonna ja toetajatega juba kaheksandat aastat.

GlobinLock® meetod on välja arendatud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse, Karolinska Instituudi (Rootsi) ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal. Ettevõtte uurimis- ja arendustööd kaasrahastatakse perioodil 2015-2022 Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist EU48695.

Lisainfo: Hardi Tamm, turundusjuht (hardi.tamm [at] ccht.ee), tel: 5150 857
Kaarel Krjutškov, juhtivteadur (kaarel.krjutshkov [at] ccht.ee), tel: 5126 416

15. august 2016

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (TerviseTAK) teadlased koostöös Rootsi Karolinska Instituudi ja Tartu Ülikooli uurimisrühmaga arendasid geenitehnoloogia meetodi nimega globiinilukk (GlobinLockTM), mis võimaldab analüüsida vereproove senisest oluliselt lihtsamalt ja odavamalt.

Vereproovi analüüs on laialt levinud kliinilistes uuringutes, sest verd on suhteliselt lihtne võtta ning sealsed muutused peegeldavad vahetult tervislikku seisundit. Veri sisaldab hulgaliselt erinevaid rakke, kuid enamus rakumassist moodustavad punased verelibled ehk erütrotsüüdid, mis kannavad hapnikku. Tulenevalt eelnevast on 50–80 protsenti verest eraldatud RNA molekulidest funktsionaalse hemoglobiini eellased ehk globiini RNA-d. Kõrge globiini osakaal raskendab aga vereproovide laboratoorset analüüsi, jättes bioloogiliselt olulised RNA molekulid tuvastamata.

Teadlaste uuring, mis avaldati ajakirjas Scientific Reports, kirjeldab esimest korda detailselt, kuidas analüüsida vereproovi geenide avaldumist viisil, mis eiraks erütrotsüütide põhjustatud kõrget globiini osakaalu ning võimaldab tõhusalt tuvastada, kas vereproovis on biomarkereid. Autorite sõnul vajab uus meetod analüüsi tarvis oluliselt vähem bioloogilist materjali ehk RNA-d ning ei nõua laborandilt ühtegi lisaprotseduuri.

Töö juhtivautor Kaarel Krjutškov selgitas, et uus meetod on vajalik tööriist, et muuta vereproovide laboratoorne analüüs oluliselt lihtsamaks. „Nägime, et meie globiinilukk vähendas märkimisväärselt segava globiini osakaalu. Kui algselt nägime 63-protsendilist globiinitaset, siis peale globiiniluku kasutamist langes see viie protsendini. Teisisõnu, globiiniluku kasutamine andis ühe katse kohta 58 protsenti enam infot, kui ilma. See sobib kõigiks geeniekspressiooni uuringuteks.“

Uus meetod on suurusjärgu jagu odavam ja kiirem kui praegused lahendused. Näiteks peab ühe vereproovi globiini vähendamise eest praegu maksma minimaalselt 30 eurot. Samal ajal on TerviseTAKis välja töötatud globiiniluku hind alla ühe euro ühe analüüsitava proovi kohta.

Globiiniluku tööpõhimõte on lihtne. Kaks sünteetilist DNA ahelat seonduvad globiini RNA molekuliga „vaigistades“ nad juba kõige esimeses laboratoorses etapis. Reaktsiooni tulemusel lukustatakse globiini RNA molekulid kümne minuti jooksul ning nende edasine süntees DNA-ks on võimatu. Seeläbi ei sega senine massiivne globiini RNA olemasolu edasist analüüsi ning võimaldab uute biomarkerite avastamist või jälgimist vereproovidest.

„Meie globiinilukk ei ole pelgalt niššileiutis. Globiini lukustuse põhimõte on universaalne paljudele geeniekspressiooni analüüsimise meetoditele ning seda saab kerge vaevaga rakendada. Selle artikliga on lihtsaim viis globiini negatiivse efekti vältimiseks lõpuks publitseeritud ning nüüd on aeg vaadata sügavamalt, mida tegelikult vereproovid tervisliku seisundi kohta ütlevad. Eelkõige on leiutis oma tõhususe ja hinna poolest atraktiivne biotehnoloogia firmadele, mis lisaks nende toodetele väärtust,“ selgitas Krjutškov.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal. Ettevõtte uurimis- ja arendustööd kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist EU48695.
Lisainfo: Kaarel Krjutškov, juhtivteadur (tel 5126 416, kaarel.krjutshkov [at] ccht.ee)

02. august 2016

Uudse geenitestiga saab hinnata geneetiliselt suures osas ette määratud naise viljakat iga juba noortel naistel.

On teada, et Euroopa keskmine esmasünnitaja on 30-aastane, samas hakkab naise viljakus 30ndates eluaastates langema. Seega võib teave personaalse viljakuse langemise ajast aidata naistel planeerida tulevikku ja laste saamise otsuseid.

Testi aluseks on 2015. a. rahvusvahelise konsortsiumi Reprogen poolt ajakirjas Nature Genetics avaldatud uuring,  kus analüüsiti 70,000 naise andmetel individuaalsete geneetiliste markerite mõju menopausi algusajale. Fertify test kasutab umbes 800 erineva geenivariandi infot. „Reproduktiivset vananemist ehk menopausi algust mõjutab palju erinevaid geene ja ennustustäpsuse suurendamiseks vaatame võimalikult paljusid erinevaid geenivariante,“ kirjeldas testi üks Fertify loojatest Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teadur Triin Laisk-Podar.

Menopaus ei alga hetkega, vaid viljakus hakkab langema juba 10-20 aastat varem. Kuigi enamikul naistel algab menopaus 50-51 aastaselt, siis 10% naistest võib menopaus hakata juba enne 45.-dat eluaastat, äärmuslikematel juhtudel juba 20ndates.

Naised sünnivad koos kõigi munarakkudega ning neid ei teki elu jooksul juurde. Sünniaegsest kahest miljonist munarakust on viljaka ea ehk puberteedi alguseks alles jäänud umbes 400 000. Menopausi alguseks on neid alles ligikaudu 1000. 30ndates eluaastates munarakkude vähenemine hoogustub ja sellega kaasneb üsna järsk viljakuse langus. Lisaks halveneb keskkonnamõjude kumuleerumise tõttu ka munarakkude kvaliteet. Munarakkude arvu ja kvaliteeti mõjutab lisaks suitsetamine, samuti keemia- ja kiiritusravi või munasarjadel teostatud operatsioonid. Viljakust võivad vähendada ka erinevad haigused. Kui oma geneetilist tausta me muuta ei saa, saab igaüks end ise kaitsta sugulisel teel levivate haiguste eest, mis ülemistesse suguteedesse liikudes võivad kahjustada näiteks munajuhasid, mille tõttu muutub viljastumine võimatuks.

„Antud test annab juurde ühe olulise infokillu pereplaneerimiseks: kui naine teab 20-aastaselt, et tal on suur risk menopausiks enne 45.-dat eluaastat, siis arvestades menopausile eelnevat viljakuse langust on mõistlik planeerida laste saamist hiljemalt 30ndate eluaastate algusesse,“ selgitas Laisk-Podar.

Fertify eelis praeguste meetodite ees on geneetilise info robustsus ja stabiilsus. Ultraheli ja hormonaalsed testid kajastavad juba toimuma hakanud muutusi ja enamike praeguste testide puhul on oluline, et need oleksid menstruaaltsükli suhtes täpselt ajastatud. Geneetiline info on elu jooksul suhteliselt muutumatu, mis tähendab, et testi saab teha suvalisel ajahetkel. Kuna teadlased arendavad Fertify testi pidevalt edasi, siis tulevikus on testi täiustumisel võimalik konkreetse naise viljatusriski hinnangut täpsustada ja saata talle täiendavat infot ilma uut proovi võtmata. Nii annab iga testi tegija samaaegselt oma panuse Eesti teadlaste teadus- ja arendustegevusse.

Fertify test saadetakse tellijale koju postiga. Proovi andmiseks on komplektis kaks vatipulka, millega naine saab ise võtta suuõõnest proovi. Lisaks palutakse testi andjal täita küsimustik oma tervisekäitumise kohta ja saata komplekt tagasi. Analüüsi tulemused saab tellija elektroonselt.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal. Ettevõtte uurimis- ja arendustööd kaasrahastatakse perioodil 2015-2022 Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist EU48695.

Lisainformatsioon:     Triin Laisk-Podar, teadur (e-post: triin.laisk-podar@ccht.ee)

15. juuni 2016

Helsinki Ülikool teatas prof Andres Salumets nimetamisest Arstiteaduskonna Reproduktiivmeditsiini külalisprofessoriks alates 1. juunist 2016.

“Helsinki Ülikooli Arstiteaduskond on kindlasti üks juhtivaid omas valdkonnas, mida näitab Euroopa ülikoolide seas viies koht kliinilise meditsiini tsiteeringutes. Ma olen teinud soome kolleegidega palju aastaid tihedat koostööd ja kahtlemata on Helsinki Ülikooli kutse suur au”, ütles professor Salumets.

Andres Salumets on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja ning Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna Reproduktiivmeditsiini professor.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal. Ettevõtte uurimis- ja arendustööd kaasrahastatakse perioodil 2015-2022 Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist EU48695.

Lisainfo: Hardi Tamm, arendusjuht (hardi.tamm [at] ccht.ee)

07. juuni 2016

Eesti ja Belgia teadlaste ühistööna ilmunud artikkel ajakirjas Genome Research tutvustab geneetiliste haiguste mehhanismi, mis võib olla loote varase eas arenguanomaalia põhjustaja.

Viljastumisel ühinevad ema munaraku ja isa seemneraku kromosoomid. Lapsel on 46 kromosoomi, millest pool on pärit emalt, pool isalt. Praegu on teada, et peamine mehhanism, kuidas sündival lapsel võib tekkida tõsine geneetiline haigus on siis, kui munarakus või seemnerakus esineb liigne kromosoom. Hiljutisest Eesti-Belgia uuringust aga selgus, kuidas tekivad kromosoomide defektid embrüo rakkude jagunemise käigus arengu esimese 2–3 päeva jooksul.

Inimese embrüoid on raske uurida, kuna see on seotud eetiliste ja õiguslike probleemidega, mille tõttu on neid keeruline saada. Seetõttu kasutatakse embrüo arengu esimese nädala arengu uurimiseks sageli teiste imetajate varajasi embrüoid. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse, Leuveni Katoliku Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Genti ülikooli teadlased kasutasid uuringus veise kahe ja kolme päeva vanuseid embrüoid, mis olid saadud kehavälisel viljastamisel.

Veise kaheksarakuliste embrüote kromosoomide analüüsil selgus, et ainult neljandik embrüotest on geneetiliselt terved, see tähendab igas embrüo rakus on õige arv ehk 60 kromosoomi. Seevastu 75 protsendil embrüotest esineb kasvõi ühes embrüo rakus liigne kromosoom või kromosoomide struktuuri defekt, näiteks teatud kromosoomipiirkond on läinud kaduma.

Olga Tšuiko, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse nooremteadur ja Tartu ülikooli doktorant sõnas, et see fakt ei tulnud talle üllatusena, kuna ka inimese kehavälise viljastamise ehk IVF embrüotel on väga sageli erinevaid kromosoomide mutatsioone. See on ka üks põhjus, miks IVF protseduur ebaõnnestub, kui emakasse siiratakse embrüoid.

Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professori Ants Kure sõnul tuvastati uuringu käigus üllatav fakt, et varajase embrüo rakkude jagunemise käigus lahkenevad emalt ja isalt pärandunud kromosoomid erinevatesse rakkudesse, nii et isapoolsed või emapoolsed kromosoomid esinevad eraldi rakkudes. “Kuidas see toimub, et pärast viljastumist, embrüo rakkude jagunemise käigus ema- ja isapoolne pärilik materjal üksteisest eraldatakse, jääb praegu selgusetuks. Siiski tuvastasime 40% veise embrüotes rakke, mis omasid ainult kas isa või ema kromosoome,” rääkis Ants Kurg.

Tartu ülikooli naistekliiniku professori ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Andres Salumetsa sõnul aitavad avastused muuta inimese lastetusravi ehk IVF protseduuri tõhusamaks. “Nimelt on võimalik analüüsida IVF embrüote kromosoome enne nende siirdamist emakasse. Kas sarnane haiguste tekkemehhanism võib esineda ka inimesel ja kas see aitaks selgitada laste  arenguanomaaliate teket – sellele küsimusele me vastust veel ei tea, aga see on küllaltki tõenäoline.”

Teadustööd toetasEuroopa Liiduteaduse 7.Raamprogrammi projekt SARM, mille eesmärgiks on soodustada ettevõtete ja teadusasutuste koostööd reproduktiivmeditsiini valdkonnas. SARM projekti partnerid on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (Tartu, Eesti), Tartu ülikool, Karolinska Instituut (Stockholm, Rootsi), IGENOMIX laborimeditsiini ettevõte (Valencia, Hispaania) ning Leuveni Katoliku ülikool (Belgia).

Teadustöö leiab aadressilt: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27197242

Lisainfo: Andres Salumets, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja, e-post andres.salumets (at) ccht.ee

24.-27. maini on Eestis 14 ajakirjanikku 11 riigist, kellele Tartu ja Tallinna teadlased tutvustavad siinseis teadusasutustes tehtavat teadustööd tervisetehnoloogiate vallas.

Research in Estonia eestvedamisel korraldatakse igal aastal välisajakirjanikele Eesti teadust tutvustav visiit, tänavune on järjekorras juba neljas. Sel korral on visiidi keskseks teemaks tervisetehnoloogiad,  inglise keeles “Health technologies 2.0”. Teadlasi, kes Eestis tegelevad tervisetehnoloogiatega, jagub nii IT, biotehnoloogia, geneetika kui ka kunstide ja disaini valdkonda.

25. mail tutvustavad Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased mitteinvasiivset sünnieelse geneetiliste haiguste testimise võimalust

Pikemalt:

Välisriikide ajakirjanikud tutvuvad Eesti teadusega

The Science Visit “Health Technologies 2.0”

19.mail 2016,  kl 11 peab TTÜ loodusteaduste majas (Akadeemia tee 15, Tallinn) ruumis 109 loengu Manchesteri Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor John Aplin.

Tema uurimisgrupp tegeleb embüo implantatsiooni molekulaarsete mehanismide uurimisega, samuti on keskendunud platsenta arengu uurimisele ning viljatuse ja rasedusega seotud komplikatsioonide selgitamisele. Täpsemalt http://www.human-development.manchester.ac.uk/staff/JohnAplin/

01. aprill 2016

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (TerviseTAK) koostöös Tartu Ülikooli teadlastega kogus 227 raseda vereproovid ja analüüsis neid mitteinvasiivse sünnieelse loote DNA testi ehk NIPT-iga (non-invasive prenatal testing). Analüüsitud proovidest neljal tuvastati 21. kromosoomi trisoomia ehk Downi sündroom. Selle testimisfaasiga juurutati laboratoorne ja andmeanalüüsi meetod ning koguti olulised teadmised järgnevateks sammudeks.

Karolinska Instituudi ja TerviseTAK-i juhtivteadur Kaarel Krjutškov selgitas, et NIPT on teadusmahukas meetod, mis on teinud viimastel aastatel meditsiinis revolutsiooni. „Ainult teadmisest, et NIPT töötab meie laboris, on meditsiiniliseks kasutamiseks vähe. Seetõttu vajamegi sadu ja sadu NIPT-i teste enne, kui saame hakata seda teenust pakkuma lapseootel naistele.“

Eestis tehakse aastas üle 900 loote invasiivse geneetilise uuringu protseduuri. Tavaliselt tuvastatakse riskirühma kuuluvad rasedad 1. ja 2. trimestril ultraheliuuringu ja vere biokeemia testide käigus. Seejärel suunatakse nad vajaduse korral invasiivsele loote kromosoomide uuringule, kus võetakse lootevee- või platsenta koeproov. Selle protseduuri puhul on oht raseduse katkemiseks ~0,5 protsenti. Suur osa invasiivsetest looteuuringu protseduuridest osutuvad tarbetuteks, sest 90 protsenti annab negatiivse tulemuse ehk tegelikult lootel kromosoomhaigust ei ole.

NIPT-i meetod võimaldab aga ebameeldivat ja riskantset protseduuri vältida. NIPT-i analüüsiks on tarvis 10 ml ema verd ning protseduur pole lootele ega emale ohtlikum kui tavaline veenivere võtmine. NIPT-i analüüsis järjestatakse teise põlvkonna sekveneerimise abil ema veres olev loote rakuvaba DNA koos ema rakuvaba DNAga (cfDNA; cell-free DNA). Loote rakuvaba DNA pärineb enamasti platsenta rakkudest. Loote cfDNA osakaalu  on võimalik ema vereplasmast tuvastada juba 9.–11. rasedusnädalal, mis tähendab, et NIPT-i meetodiga on võimalik kromosoomhaigused tuvastada senisest oluliselt varem.

Tartu Ülikooli teadur Olga Žilina lisas, et NIPT-i metoodika esialgne õppimine ning tehtud vigade analüüs on olnud huvitav teekond. “Praeguseks on välja töötatud rutiinne protseduur, millega saame laboratoorse ja analüütilise faasi juurutamise lugeda lõppenuks.”

Kuigi Eestis vahendab ka mõni teine ettevõte sarnast testi, tuginevad need kõik välismaistel tehnoloogiatel ja neid proove ei testita Eestis. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse eesmärk on tulevikus välja arendada Eesti teadlaste tööl põhinev tehnoloogia, mis võimaldab vähendada testi hinda ja muuta see taskukohaseks kõigile lapseootel naistele. Soodsama hinna korral on võimalik, et testi kompenseerib osaliselt või täielikult Haigekassa. Kogu testimisest saadud tulu suunatakse ettevõttes edasisse teadustegevusse.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal. Ettevõtte uurimis- ja arendustööd kaasrahastatakse perioodil 2015-2022 Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist EU48695.

Lisainfo:

Kaarel Krjutškov, juhtivteadur, tel. 5126 416, e-post kaarel.krjutshkov@ccht.ee

Postimees kirjutab Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse, Tartu Ülikooli ja Rootsi Karolinska instituudi ühistöös valminud meetodist, mis aitab uurida väga varast embrüo ja ema vahelist molekulaarset suhtlust üksikraku tasemel. Vastav artikkel ilmus ajakirja Human Reproduction veebruarikuu numbris.

Postimehe lugu on leitav siit

Human Reproduction artikkel siin

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS viib lõpule nimevahetusega alanud muutused ning läheb alates 1.jaanuarist 2016.a. üle ccht.ee-lõpulistele elektronposti aadressidele.

Meie üldine e-posti aadress on ccht@ccht.ee, arved palume saata arved@ccht.ee. Kõikide töötajate elektronposti aadressi muster on eesnimi.perenimi@ccht.ee.

Lisainfo

Hardi Tamm, arendusjuht (hardi.tamm [at] ccht.ee)