Loote kaasasündinud haigustest moodustavad suure osa kromosoomihaigused, millest omakorda on enamlevinumad aneuploidiad ehk kromosoomide arvu muutused (trisoomiad). Kõige sagedamini esineb 21. kromosoomi trisoomiat ehk Downi sündroomi, 18. kromosoomi trisoomiat ehk Edwards’i sündroomi ning 13. kromosoomi trisoomiat ehk Patau südroomi. Geneetiline sünnieelne diagnostika loote trisoomiate suhtes on oluline osa sünnieelsest meditsiinist.

​Kromosoomide arvu ja struktuuri muutuste peamine põhjus on vanemate sugurakkudes tekkinud viga: kas isa (spermatosoid) või ema sugurakk (munarakk) ei sisalda õiget arvu kromosoome.  Selle põhjusteks võivad olla mitmed kahjulikud väliskeskkonna tegurid: röntgenkiirgus, ravimid, tarbekeemia, ka alkohol. Samuti suureneb risk saada kromosoomihaigusega laps koos ema vanusega. Seda põhjustab munarakkude vananemine, sest kõik munarakud on vastsündinud tüdruku munasarjades juba olemas, viljastumine toimub aga 15–50 aastat hiljem. Kui näiteks 20-aastasel naisel on risk sünnitada Downi sündroomiga laps 1:2500, siis 37-aastasel on risk 1:100 (1%), 40-aastasel juba 1:50 (2%) ja 45-aastasel 1:20 (5%). Seetõttu soovitatakse kõigile rasedatele, kes on vähemalt 37-aastased, loote kromosoomiuuringut. Sellegipoolest sünnib ligikaudu 2/3 Down'i sündroomiga lastest noortel emadel ja enamikul juhtudel ei ole võimalik põhjust selgitada. Isa vanusest trisoomiad ei sõltu.

​Suurem osa invasiivseid protseduure pole tegelikult vajalikud

Raseduse ajal kasutatakse tulevase lapse võimaliku kromosoomihaiguste riski väljaselgitamiseks valdavalt I ja II trimestri sõelteste ja -uuringuid. Nende abil määratakse ema vereseerumis biomarkerite taset, uuritakse loodet ultraheli abil ning hinnatakse rasedusega seotud riskifaktoreid. Need uuringud kuuluvad mitteinvasiivsete uuringute hulka. Sõeluuringutega on võimalik välja selgitada rasedad, kellel on keskmisest kõrgem risk sünnitada kromosoomhaigusega laps. Nendel rasedatel on võimalik teha loote kromosoomiuuring, millega kaasneb invasiivne protseduur (amniotsentees, koorionbiopsia või kordotsentees) loote rakkude kättesaamiseks.

Invasiivsete uuringute puhul esineb väike, kuid selge tõenäosus raseduse katkemiseks (kuni 1%). Eestis tehakse aastas üle 800 amniotsenteesi ja umbes 50 koorionbiopsia protseduuri. Sõeltestide abil on võimalik, olenevalt kasutatud testist, avastada 80–96% kromosoomhaigustega loodetest; valepositiivsusmäär jääb vahemikku 2–10%, samal ajal kui valenegatiivsete tulemuste arv võib olla 12–23%. Üldiselt tekitavad praegu kasutusel olevad skriiningprogrammid olukorra, kus kõigist kõrgenenud riskiga rasedatest üle 95% kannavad tegelikult tervet loodet. Seega ei ole suurem osa tehtud invasiivseid protseduure tegelikult vajalikud ja tekitavad põhjuseta muret ja raseduse katkemise riski. Samal ajal jääb üks kuuest Downi sündroomi juhtumitest tuvastamata.

​NIPT-analüüs võimaldab tuua tarbetult tehtavate invasiivsete protseduuride hulga miinimumini

​Mitteinvasiivne loote DNA uuring (NIPT; non-invasive prenatal testing) on kõige uuem ja tundlikum sõeluuringu meetod aneuploidiate detekteerimiseks. See põhineb ema veres tsirkuleerivate loote rakuvaba DNA (cffDNA; cell-free fetal DNA) järjestuste analüüsil teise põlvkonna sekveneerimise abil. NIPT analüüsiks on vaja 10 ml raseda naise verd ja protseduur pole sugugi ohtlikum kui tavaline veenivere võtmine. Kogu loote rakuvaba DNA päritolu on teadmata, kuid suur hulk sellest pärineb apoptootilistest platsenta rakkudest. cffDNA on detekteeritav ema vereplasmast juba alates 4. rasedusnädalast. Pärast 10. rasedusnädalat on selle osakaal rakuvaba DNA kogusest raseda vereplasmas üle 4% ning tõuseb raseduse käigus. Liiga madala cffDNA osakaalu puhul on analüüs raskendatud, mistõttu on kõige varasem aeg NIPT-i tegemiseks siiski 9.–11. rasedusnädal. cffDNA poolestusaeg on väga lühike, umbes 16 minutit, ja mõni tund pärast sünnitust ei ole ta enam naise verest tuvastatav. See tähendab, et naise varasemad rasedused ei mõjuta käimasoleva raseduse cffDNA uuringu tulemust.

Eelkõige saab NIPT meetodi kasutamisega sünnieelses diagnostikas vähendada invasiivset protseduuri läbivate naiste hulka. Siia hulka kuuluvad rasedad, kelle lootel tegelikult ei esine kromosoomihaigust, kuid kes on sõeluuringu valepositiivsete tulemuste tõttu suunatud amniotsenteesile või koorionbiopsiale.